See Temperatuuri kontrollventiilon avamis- ja sulgumisvärav. Värava liikumissuund on risti vedeliku suunaga. Temperatuuri juhtventiili saab täielikult avada ja sulgeda ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada. Temperatuuri juhtventiil tihendatakse klapipesa ja väravaplaadi vahelise kontakti abil. Tavaliselt kaetakse tihenduspind kulumiskindluse suurendamiseks metallmaterjalidega, näiteks 1Cr13, STL6, roostevaba teras jne. Väraval on jäik ja elastne värav. Sõltuvalt värava tüübist jaguneb temperatuuri juhtventiil jäigaks ja elastseks temperatuuri juhtventiiliks.

Avamise ja sulgemise osaTemperatuuri kontrollventiilon värav ja värava liikumissuund on risti vedeliku suunaga. Temperatuuri juhtventiili saab täielikult avada ja sulgeda ning seda ei saa reguleerida ega drosseldada. Väraval on kaks tihenduspinda. Kõige sagedamini kasutatava temperatuuri juhtventiili kaks tihenduspinda moodustavad kiilukujulise kuju. Kiilunurk varieerub vastavalt ventiili parameetritele, tavaliselt 5° ja 2°52′, kui keskkonna temperatuur ei ole kõrge. Kiilukujulise temperatuuri juhtventiili värav võib olla valmistatud tervikuna, mida nimetatakse jäigaks väravaks; seda saab valmistada ka väravana, mis võib tekitada väikese deformatsiooni, et parandada selle valmistamiskvaliteeti ja kompenseerida tihenduspinna nurga kõrvalekallet töötlemise ajal. Plaati nimetatakse elastseks väravaks. Kui temperatuuri juhtventiil on suletud, saab tihenduspinda tihendada ainult keskmise rõhu abil, st keskmise rõhu abil surutakse värava tihenduspind klapipesa vastu teisel pool, et tagada tihenduspinna tihendamine, mis on isetihenduv. Enamik temperatuuri kontrollventiile on sundtihendatud, st kui ventiil on suletud, tuleb ventiili sulgurit välise jõuga ventiilipesa vastu suruda, et tagada tihenduspinna tihedus. Temperatuuri kontrollventiili sulgur liigub lineaarselt koos ventiilivarrega, mida nimetatakse tõstevarda temperatuuri kontrollventiiliks ehk tõusva varda temperatuuri kontrollventiiliks. Tavaliselt on tõstevardal trapetsikujulised keermed. Ventiili ülaosas oleva mutri ja ventiili korpuse juhtsoone kaudu muudetakse pöörlev liikumine lineaarseks liikumiseks, st töömoment muudetakse tööjõuks. Kui ventiil avatakse ja sulguri tõstekõrgus on võrdne 1:1-kordse ventiili läbimõõduga, on vedelikukanal vaba, kuid seda asendit ei saa töötamise ajal jälgida. Tegelikus kasutuses kasutatakse ventiilivarre tippu märgina, st asendit, kus seda ei saa avada, selle täielikult avatud asendina. Temperatuurimuutuste põhjustatud lukustusnähtuse arvessevõtmiseks avatakse see tavaliselt ülemisse asendisse ja seejärel tagasi 1/2-1 pööret, mis on täielikult avatud ventiili asend. Seega määratakse ventiili täielikult avatud asend värava asendi, st käigu järgi. Mõne temperatuuri reguleerimisventiili puhul on varrasmutter väravale paigaldatud ja käsiratta pöörlemine paneb ventiili varre pöörlema, mis paneb värava tõusma. Sellist ventiili nimetatakse pöörleva varrega temperatuuri reguleerimisventiiliks või tumeda varrega temperatuuri reguleerimisventiiliks.